Igatsus koduste järele on väga suur, aga avastasin, et kui hoida ennast pidevalt tegevuses siis on see talutav :). Niisiis, üks õhtu käisime Koko Headi vallutamas. Suur "küngas" nagu kohalikud seda kutsuvad, kuhu otsa peab mööda puidust treppe ronima. Vahepeal oli päris õudne, kuna astmete vahel oli sügav tühimik, niiet mööda ei olnud soovitatav astuda, muidu on aiai :D. Ja mäkke jõudes oli juba kottpime , niiet mäest allatulek oli päris ekstreemne.
Mõned udused pildid tollest õhtust :
Eile käisime enne tööd Sandy beachis, mis on kuulus oma killer waves'ide poolest. Seal olid tõsiselt hirmsad lained. Me olime Avega põhimõtteliselt ainukesed hullud turistid, kes sinna lainetesse "hullama" läksid. Suure laineharja alla jääda mitu korda järjest jääda ei olnud tore :D. Ei saanud aru kus poolt on maa , kus pool on taevas. Vahepeal hoitatati ruupurist üle ranna, et vees on oh murda selg ja kael, olge ettevaatlikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar