Koko Head, Sandy beach

Hei hei ! :)
Igatsus koduste järele on väga suur, aga avastasin, et kui hoida ennast pidevalt tegevuses siis on see talutav :). Niisiis, üks õhtu käisime Koko Headi vallutamas. Suur "küngas" nagu kohalikud seda kutsuvad, kuhu otsa peab mööda puidust treppe ronima. Vahepeal oli päris õudne, kuna astmete vahel oli sügav tühimik, niiet mööda ei olnud soovitatav astuda, muidu on aiai :D. Ja mäkke jõudes oli juba kottpime , niiet mäest allatulek oli päris ekstreemne.
Mõned udused pildid tollest õhtust :

Eile käisime enne tööd Sandy beachis, mis on kuulus oma killer waves'ide poolest. Seal olid tõsiselt hirmsad lained. Me olime Avega põhimõtteliselt ainukesed hullud turistid, kes sinna lainetesse "hullama" läksid. Suure laineharja alla jääda mitu korda järjest jääda ei olnud tore :D. Ei saanud aru kus poolt on maa , kus pool on taevas. Vahepeal hoitatati ruupurist üle ranna, et vees on oh murda selg ja kael, olge ettevaatlikud.

Siin on kogu see elu hoopis teistmoodi kui meil seal kaugel Eestimaal. Päevad on täiesti sassis- kella ei tea, kuupäeva ei tea.. täielik aloha spirit. Vahepeal on nii mõndagi toimunud.
Üks päev, oli vist neljapäev, sain enda kirjasõbra Laureniga kokku. Ta on Coloradost pärit ja me oleme 5 aastasest saadik kirju vahetanud ning lõpuks me kohtusime. Kogu see päev oli nagu unenägu.. kuidagi nii ebareaalne oli teda päriselt näha. Kogu see päev oli ära planeeritud ta perekonna poolt. Kõigepealt tegime kolm zipline(Bay view zipline) sõitu, see on see, millega tihti seiklusparkides läbi orgude sõidetakse. Peale väikest lõunat läksime minigolfi mängima, mis oli ka väga fun, kuigi moskiitodele mu jalad väga maitsesid. Siis läksime hästi ilusasse randa . Seal sõitsime bodyboardidega, ehitasime liivalosse ja otsisime ilusaid koralle ja merekarpe. Väga vahva oli. Peale seda läksime kõige vingema vaatega restorani- Haleiwa Joes seafood grill. See oli lihtsalt kirjeldamatu, sõid ja vaatasid otse lopsakasse loodusesse, aknaid restol ees ei olnud .  Lauren ja ta pere olid tõesti väga väga toredad, loodan, et näen neid veel :).
Nii siis eile käisime ühes maailma ilusaimas rannas- Lanikai rannas.  Ilm oli küll pilvine ja saime ka korraliku paduka kaela siis sellest hoolimata oli seal mega mõnus. Palju oli väikseid koeri- kes niisama jalutas, kes surfas.  Tuli täielik Vatsu igatsus peale seal rannas :(.  Kojutulles käisime läbi ühest kohalikust söögikohast. Teeääres kaks vahvat kutti grillisid ja tegid burkse. Maailma parim burks !!!
Ja põhiline ! Ma sain töö ! Viiendal siinoleku päeval võtsime siis tüdrukutega ette,et hakkame tööd otsima. Viimane koht kuhu ma tööd otsima läksin oli Yogurtland. Ülemus andis mulle applicationi, mida peab siin igas kohas enne kandideerimist ära täitma. Palus mul kell viis tagasi tulla. Kui läksin tagasi siis vaatas mu applicationi ja cv üle ja küsis kas sa oleksid nõus kohe täna õhtul tööd alustama  ? :D No WOW. Ja olingi tööl. Töökaaslased on megatoredad. Ma müün seal põhimõtteliselt jööjogurteid. Hästi palju erinevaid maitseid on ja kliendid saavad ise kõike sinna peale panna ja igast erinevaid ägedaid kombosid teha. Ise saame ka seal maiustada, niiet ülifain :)

Vihmane esimene matk- Diamond Head. Pildil kogu meie korterikaaslaste grupp.

Lanikais enda piffidega.

Lanikai

Lanikai

Sealt saate maailma parimat burksi !

Lanikai

Lanikai

Seal käisime Laureni perega õhusõitu tegemas ja golfi mängimas

Minu armas Lauren

YAAAAAI

Ilusa rand, kus käisime Laureni perega

Bassein ,kust meid minema aeti :D 

Õhtune Waikiki

Esiteks pean vabandama, kardan, et ei hakka väga tihti blogi uuendama- siin on tõesti raske leida motivatsiooni arvuti ekraan lahti teha. Aga miskit siiski ;)

Lend kestis meil kaua-kaua !Kõigepealt vurasime Aliisi tädi minibussiga Poola,kust läks esimene lend Londonisse. Londoni lennujaamas sai veedetud ligi 14 öötundi. Siis juba LA-sse ja siis kuuetunnine lend HONOLULUSSE J. Kõik lennud läksid enamvähem plaanipäraselt, seega väga positiivne J. Kokku kestis meie reis veidi alla kolme ööpäeva. Esimesel õhtul läksime kohe ookeani ujuma- ülisupergigasigamõnus lihtsalt . Siin on NIIII ilus loodus ! Käiks nagu botaanikaaias ringi.

Korter oli meil siia tulles juba olemas, selle eest hoolitsesid Erik, Keili ja Keti. Aitäh teile ! Aadressiks on Beach Walk St 247. Kas ei kõla mitte vingelt ?! Asukoht on üliülihea ja korter ise on oldav.. üsna väike ja peame siin üheksakesti hakkama saama. Samas kuna me oleme ainukesed eestlased, kellel on õnnestunud hetkel korter leida, siis on palju ka neid, kes siia jõudes peatuvad meie juures öö või kaks. Praegu on meid siin näiteks 13 !! Ulme !

Eile, 21.05 oli vägaväga tegus päev. Sai tehtud siinne pangakonto- teller oli ülimalt jutukas ja  vahva- ainult positiivsed emotsioonid. Peale seda võtsime ette esimese matka Diamond Headi. Poolel teel sinna hakkas tibutama, matkaraja algusesse jõudes hakkas kallama.. ja nii me siis terve raja läbisimegi üleni vettinuna ja poristena. Vaade tänu vihmale ja udule ei olnud just see mis oleks võinud olla aga kogemus omaette !  Sinna tuleb suve jooksul ilusa ilmaga kindlasti tagasi tulla, sest vaade sealt tipust Waikikile on lihtsalt võrratu !

 Õhtul  läksime Avega randa, et teha tema sõbrannale sünnipäevavideo.  Sinna minnes saime ühe tööpakkumise- nimelt üks kutt pakkus meie tänava lõpus asuva kohviku juures jäätiseid maitsta. Pakkus ka meile ja jäime juttu ajama. Kui rääkisin talle,et oleme siin terve selle suve ja otsime tööd siis tuli välja, et see kohvik on ta isa oma. Ta andis meile ta isa visiitkaardid, et me saaks temaga ühendust võtta ja sinna tööle tulla. Küll on vahva !  Nii.. igatahes visiitkaardid võimaliku tulevase tööandjaga taskus, läksime siis randa, tegime selle video ära ja läksime edasi Dukesi kuju juurde. Seal tuli üks suur hiinlaste kamp, kes tahtsid,et me neist pilti teeks. Okei tehtud,valmis. Aga ei – siis nad tahtsid, et ka mina pildile läheks.. hmm okei :D why not eks.. ja siis tahtsid veel paar hiinlast eraldi minuga pilti teha :D ise nad muidugi keelt ei jaganud ja rääkisin minuga käte ja jalgadega  (loe: tirisid mind käest enda poole ja üritasid selgeks teha, et nüüd teeme pilti). Peale seda oli kerge šokk- mis just juhtus :D mis mõttes, nagu oleks olnud mingi vaatamisväärsus.

Järgmisesse postitusse panen pildid ka, need laevad nii kaua ja pole praegu kahjuks aega oodata nende laadimise järele, pean randa jooksma :) .

Seniks ALOHA !